Alustan nüüd.. :)

Tere, tere! :) 

Nüüdseks olen juba Inglis maal ja siin viibinud nädal aega. 

Juuni lõpus postitati Fb´s kuulutus, et otsitakse lapsehoidjat, otsustasin kirjutada. Mõtlesin tuleb mis tuleb, aga sisimas väga lootsin, et äkki ikka õnnestub.  Niisiis suhtlesime kirja teel päris tihti ja lõpptulemusena otsustasid nad minu kasuks. :) Oh seda rõõmu... :) :) 

Algul ei jõudnud see asi kohalegi. Vaikselt hakkasin uudisest teisi teavitama. Küsiti, et kas kardad ka või närveerid - hmm ei :) Hiljem kui kuupäev lähenes tekkis sees päris korralik hirm kõige ees – lendamine, uus keskkond, võõras keel jne jne.

Töö juures sai tehtud väike istumine ja sain endiga kaasa palju häid soove ja nii toredaid kingitusi. Õhtul sai koos sõpradega koos oldud. Aitäh kallikesed!!! :)  Õnneks ei pidanud ma lendama esimest korda üksinda vaid pererahva vanaemaga ja taas mul vedas - väga tore reisi kaalane :) Lennujaam on ikka meeletult suur ja ilus. Kontrollis sai nalja, väga lahe tüdruk oli kes aitas asju letile panna, aga mina ju ei teadnud et peab läpaka kotist välja võtma ja rahvast oli palju ning see tüdruk nagu ei  pööranud alguses tähelepanu ka, et läpakakott. Ma kartsin, et hakkan piiksuma kui läbi väravate lähen, aga ei hakkandki :)  Kuid tagasi pidin siiski minema nimelt siis läpaka pärast, ooeh see oli piinlik moment. Aga kõik oli jällegi ok ja liikusime edasi. Lennuki väljasõiduni oli veel palju aega, meie olime terminalis esimesed kes kohal olid aga pm viimastena lennuki peale saime :) Taas nalja. Seal kaks rida kus seista, tüdruk kes mikrofoni rääkis ütles midagi väga kiiresti vasakust ja paremast reast ja saime aru, et kellel on kohtadega pilet ja ammu ostetud, et need saavad siis ennem :) kus sa sellega olime tolle pisikese järjekorra ära seisnud kui öeldi, et te olete vales reas ja saadeti teise rea lõppu, mnjaaa see oli „pisikene“ rivi. Tublid nagu me oleme, läksime ja seisime :) Lennuk ise oli küllaltki väike, Easy Jet, aga ilus, puhas ja kohale ta meid tõi. :) Minu esimene lennukisõit ikkagi, tegin siis väikese filmiklipi ka õhku tõusmisest – täis emotsioone :) ahhetasin ja ohhetasin ja kilkasin :) Lend sujus hästi, ilm oli fantastiline. Gatwick´i kohale jõudes ootas meid VÄGA pikk tee passi kontrolli ja sealt edasi, võttis korralikult võhmale. Kõige rohkem rõõmustas mind see, et kohvrid on meiega ilusti kaasa jõudnud ja terved ka. Kohale jõudes oli Inglismaal väga soe ja veel nii paar päeva. Udune pole veel olnud, aga õrna vihma sajab küll aegajalt.

Maja on hästi kena, mul on oma tuba ja olen rahul. Kes mind teavad, siis minul kulub sisseelamiseks ja kohanemiseks tavalisest rohkem aega. Laps harjus minuga esimeste minutite jooksul, mis on väga tore, tegi asja kergemaks. Olen nädala jooksul käinud 2 korda linnas, esimesel korral läbisõidul, teine kord siis juba ka poodidega tutvumas. Ma olin ikka nii hämmingus ja ähmi täis kui nägin 1 naela poodi. J See on lihtsalt supper koht, osta mida tahad, kõik maksab 1 nael. Midagi eriti  ma veel ei ostnud, võtsin Eestist suhteliselt palju riideid kaasa, et praegu pole vaja midagi, aga eks ma shopingutuurile ikka lähen. Päevad mööduvad pisikese piigaga toas mängides või õues (aias/mänguväljakul).

PS. Inimesed on siin nii erinevad, võõrad tulevad hommikul vastu ja teretavad, ütlevad tere hommikust, ajavad juttu mõne sõna, naeratavad kaugelt. Ma algul ei oskand reageerida, mõtlesin, et kas mu nägu millegagi koos, et naerab või mingi imelik on, et tuleb ja teretab võõrast inimest  :) Aga siin on selline asi tavaline, inimesed on avatud ja sõbralikud. Mulle see meeldib. :)